Ava Fisheri jaoks on kõigi tema päikeseliste mälestuste – esimeste šokolaadi sisse kastetud
churro’de maitsest esimese suudluseni – toimumiskohaks tema vanaema suvemaja säraval
Hispaania rannikul asuvas Mariposa linnakeses.

Ava naaseb veel üheks viimaseks suveks lapsepõlve puhkuselinna ja lööb kaasa projektis, mille üle tema vanaema suurt uhkust oleks tundnud. Estrella kohvik, – mis kunagi oli unise mereäärse linna süda – omaaegne rustikaalne iludus – on nüüd üsna lagunenud. Tundub, et nii kohvik kui ka Ava on üheaegselt kaotanud oma varasema sära.

Žongleerimist meenutavast Londoni elust väsinud naine avastab, et mingil põhjusel ei ole tema
elu enam... õnnelik. Kuid tagasi mereäärsesse suvemajja pöördumine võib kujuneda Ava elu uueks alguseks, mille järele ta enne Hispaaniasse tulekut vajadust ei tundnudki.