Kolmekümneaastane Inka tuli Austraaliast tagasi Soome. Ta tahab oma lapsepõlvelinnas avada 50ndate stiilis pesumaja, kus parandataks ka riideid ning saaks teha kaugtööd. Sobiva hoone leiab ta ruttu ning pank annab ka stardiraha.

Inka loodab, et teda ootab nüüd ees uus algus. Kuid ometi kimbutavad teda ka keerukad inimsuhted nendega, kes maakera kuklapoolele maha jäid.

„Inka passis peale, et naeratus kogemata kõrvuni ei veniks. Suures pangasaalis
tekkis Inkal teel välisukse poole tahtmine läikival põrandal hundiratast visata. See saab teoks, tema ettevõte tõuseb lendu! Sellest saab tema sissepääsupilet – noh,
millessegi uude. Välisukse juures Inka peatus, et kotist rolleri võtmed võtta. Käsi puutus vastu nutsakuks nätserdatud eukalüptilõhnalist taskurätti. Õrn eukalüptilõhn püsis ikka veel kotis. Aga Austraalia on minevik, ta on koju jõudnud. Varsti unustab ta kõik, mis sinna maha jäi. Ka Ella ... Või võib-olla ei unusta, aga teeb selle kõigega rahu.
On aeg jätta Austraalia lõplikult seljataha. Inka võttis koti põhjast
taskuräti ja viskas selle fuajee prügikasti. Ta astus panga
eesuksest välja päikese kätte.
Maja Kajantol on varem eesti keeles ilmunud romaanid "Kaneelirullisuvi", "Datlitalv" ja "Safranisügis", kus on peategelaseks kohvikupidaja Krisse.